♥

südamelöögid on kõige ilusam heli maailmas

tundrakassid

vahel tuleb unustada kõik enda hetkeemotisoonid, mõtted, kibedused ja joosta lahinguväljale võitlema selle eest, mis tegelikult tähtis on. ja võidelda nii kaua, kuni saabub rahu
võidelda rahu eest ei ole nii utoopiline
oleneb, kuidas võitled

lund on terve hommiku sadanud.
täpselt nagu muumitrolli talv
ja hetkel ma hakkasin jälle armastama lund
eriti, kui mina olen sees ja akna taga on tema
samas on ka helbeid tore keele peale püüda
ja lumeinglid
osad lumehelbed lendavad ülespoole
nagu gravitatsioonijõud oleks kadunud nende jaoks
talve lõhn on väljas
ja mina olen jälle lombakas

our love was lost
but now we've found it
our love was lost
and hope was gone

liiga hea laul. rohkem, kui hea

tunne, mida armastad

tammsaare pargis lumeingleid
täna joonistasime krokiis ingleid
joonistasime inglitele lumme halod
laulsime beyonce halo't , sest see läks teemasse
bussis tegime proosavormis sonette
tänaval uisutasime
maalis olime lahedad
keegi ei teadnud, mida me hetk tagasi olime teinud
olin kohutavalt õnnelik tänu ühele punapäisele inglile
aga tegelikult päris kurb.

nonsense

teate, see on väsitav.. see, kui sind võetakse for granted.
kõige nõmedam on see, et see muudab tuimaks. varsti oled ise samasugune. lihtsalt tunned, kuidas rõve ükskõiksus täiega rammib sisse. ja samas. samas ei ole üldse ju nii

üritage palun aru saada, et sõnadest ainult ei piisa

mõte-mõttest kasvab sõna-sõnast kasvab tegu.

sõna on ainult vahelüli mõtte ja teo vahel. mõttel pole erilist väärtust sõnadeta, aga samas pole sõnadel ka erilist väärtust ilma tegudeta. sõna on kõige ebakindlam neist kolmest.

mõttel on väärtus vaid sellele, kelle peas see sündinud on. kui see on seal, on see kindel. olemas.

teo väärtus võib olla väga suur, sest see ei pruugi mõjutada vaid tegijat. teo läbi sa mõistad, mida tahetakse öelda või edasi anda.

aga sõna? sõna puhul ei saa sa kunagi veenduda selle aususes või siiruses. sest sa ei tea, mis mõte seal taga on. sa ei saagi teada, sest teiste mõtteid ei näe ega kuule ning sõna pole kasvanud ka teoks.
sõnad võivad olla ilusad ja muuta palju, aga kui püsivadki ainult enda olekus ja edasiarengut ei toimu, siis tegelikult, olgem ausad, on need päris mõttetud.

kui sa loed midagi head, midagi ilusat, mis su südant puudutab, siis sa ju oled kannatamatu, et seda jagada. et teha midagi selle järgi. sa ei taha jätta seda ainult ridadeks, millest su silmad kord üle käisid. sa tahad sõnad ellu äratada. sa tahad, et nad hingaksid. et nad teeks midagi. muudaks midagi.

ma kardan sõnu. sest nende taga valitseb teadmatus.
samas on sõnad vajalikud. kui nad on vahelüliks.

kaunis kolmainsus

**

aga miks me peaksimegi tahtma teha teistele midagi muud, kui head?

palun kaardistage kõik mu mõtted ja tunded

siin, minu sees sügaval on üks suur sasipundar. ja ma pean nüüd ükshaaval hakkama niite lahti harutama. või tegelikult.. lasen ma kellelgi palju paremal ja osavamal seda teha. lihtsalt annan kõik ära, et tagasi saada seda, mida mul tegelikult vaja on
vot nii ongi.

ja mu emmel on sünnipäev täna. ma ei osanud talle kingitust teha ja ostsin neli lille otsakooli eest

ma sain maitsta sõbra õnnelikkust, mis tegi mind natukeseks väga õnnelikuks ja samas avas mu enda silmad sellele , mis minu sees on. seda oli vaja. hädasti

aitäh, Jumal, et sa oled mulle nii ilgelt head sõberid andnud.