nirvaana.
hetked venivad igavikuks, muusika mängib hingega, iga sõna on ilmutus, iga sekund on lendamine
tahaks end kerra tõmmata keset seda täiuslikkust ja olla eemal ruumist ja ajast.
tahan lõputult! otsatult! mitte kunagi välja tulla, sest reaalsus on jama.
materiaalsus on praht. ma ei soovi uut jogurtit proovida. ei, aitäh! ma tahan siin, selles ilusas kohas olla. ei, tänan, mul on veel veidi vara pensionisambale mõelda. head päeva jätku! ärge segage, siin on hea. kas ma olen juba endale nutitelefoni hankinud? ei ole. pole vaja. pane silmad kinni, silmad kinni, siis nad ei näe sind. K-Rautas on superpakkumised! mul pole vaja, päriselt ka. aga jaanipäeval saab ometi emt võrgus tasuta rääkida! ole tasa, ära ütle midagi inetut. samsung galaxy mõistab sind, jagab su südamesoove, unistusi, õpetab elama, on sinu ainuke hingesugulane. karju vaiksemalt, palun. ma arvan, et sa ei peaks.. ainult täna saad endale soetada moekad kingad poole hinnaga! need olid küll koledad sõnad, mis sa just..
oksendan välja neid emt'sid ja rimisid. ühiskond vaatab hukkamõistvalt pead vangutades pealt. mõned neelan vaevaga alla, tõusen püsti ja naeratan võltsilt. vaatan ühiskonnale otsa. ta silmades peegeldub raha ja huultelt voolab sulakulda. temagi naeratab. rahulolevalt. sest ta teab, et tema istutatud väädid on ka ümber minu käte-jalgade. pääsu ei ole kuhugile. wifi levib ka kõige kaugemasse metsa.
ta muundub mu ees suureks reklaamtulbaks, millel naeratav naine tundub olevat maailma õnnelikeim inimene, sest tal on uus köögikombain. mõtlen, et ehk oleks endalgi koju vaja uut..
Tagane, saatan!
jooksen nii, kuis jalad võtavad
