kui kohutav tunne on, kui sind paisatakse mitmekümne kilomeetri kõrguselt vabalangemisse. maa lähedalt on kerge. kõrgelt mitte. selle ajaga suudab tuhat mõtet peast läbi käia. kujutad ette, kuidas maapind sind vastu võtab, kuidas gravitatsioon su kallid kondid purustab. mis küll järgi jääb. hunnik putru.
see hetk on piisavalt hirmus, et meelde jääda. isegi, kui sind poolel teel kinni püütakse. ikkagi sa ei suuda mõelda lendamisele ilma selle tühja õõnsuseta, mis su sisse tekib. never again.
kui mõistusel oleks võimalik mõned asjad maha matta. igaveseks mulla embusesse. see mahamaetu poleks hauakivigi väärt.
senikaua kuulame kanye westi 808s & heartbrake'i, mis on maksimaalselt hea kraam.
praegu on küll selline tunne, nagu oleks allveelaevas. tahaks pinnale tõusta, aga vesi surub mind aina sügavamale ja rõhk aina suureneb. siin on päris pime. laevasilmad valgustavad kaugele maapõhja ulatuvaid mägesid, mille vahel minu laevuke on pisike nagu sääsk. kalad on kõik kuskil kõrgemal, nad ei söanda ujuda siiakanti. merekoletised. kas nad on ainult müütides? väristan õlgu, kui mõtlen, et võin täiesti pahaaimamatult sõita otse tema avali lõugade vahele. ma ei pruugi märgatagi, kui üks hetk olen osana sisikonnast. see oleks see klišee hetk, kui ma süütan seal tiku põlema ja koletis sülitab mu välja. vaevalt, et mu laevast midagi alles jääks. huvitav, kas ookeanisügavustes üksinda hõljuda on hullem, kui minna kaotsi kosmoses? vaevalt. siin pole valgust. keegi liigutas minust paremal. ma ei näe midagi. süda hakkab puperdama ja jalad kaotavad oma kandevõime. juhin allveelaeva otsustavalt eemale sellest teadmatust elukast, kes mind ja mu laevukest pimedusest varitseb. ain't gonna catch me. ütle nüüd, et see on tõsi. palun ütle. laevatulukesed teevad nähtavaks meremägede ilusad reljeefid. kui ma poleks nii üksi, siis ma imetleksin seda. praegu on ainuke eesmärk leida üks turvaline koht, kus oleks valgust.
metsa küll, kui pime siin on..
You are the hole in my head
You are the space in my bed
You are the silence in between
What I thought and what I said
You are the night-time fear
You are the morning when it's clear
When it's over your start
You're my head
You're my heart
No light, no light in your bright blue eyes
I never knew daylight could be so violent
A revelation in the light of day
You can choose what stays and what fades away
And I'd do anything to make you stay
No light, no light
No light
Tell me what you want me to say
Through the crowded islands
Crying out at me
In your place there were a thousand other faces
I will disappear in plain sight
Heaven help me
I need to make it right
You are the revelation
You are to get it right
And it's a conversation
I just can't have tonight
You want a revelation
Some kind of revolution
You are the revelation
No light, no light in your bright blue eyes
I never knew daylight could be so violent
A revelation in the light of day
You can choose what stays and what fades away
And I'd do anything to make you stay
No light, no light
No light
Tell me what you want me to say
But would you leave me,
If I told you what I've done
And would you leave me
If I told you what I've become
'Cause it's so easy,
To sing it to a crowd
But it's so hard, my love
To say it to you, all alone
No light, no light in your bright blue eyes
I never knew daylight could be so violent
A revelation in the light of day,
You can choose what stays and what fades away
And I'd do anything to make you stay
No light, no light
No light
Tell me what you want me to say
You are the revelation
You are to get it right
But, it's a conversation
I just can't have tonight
You are the revelation
Some kind of resolution.
You are the revelation.
You are the revelation
You are to get it right.
But, it's a conversation,
I just can't have tonight.
You are the revelation
Some kind of revolution
Tell me what you want me to say
Florence + the Machine- No light No light
foto- Gudrun Heamägi
