siit saab gannes tibu mash. ja ma ei naljata

nii vastik on kogu aeg pettuda inimestes.
mõtled küll, et oled lõpuks jõudnud kohta, kus nad kõik on ilusad ja head. aga kui tiigrid on puurist väljas, on nad nagu iga teine.
kurb
on
see
et
inimesed
ei
oska
olla
ilma
millegita
mis
teeks
nad
kelleksi
kes
nad
tahaksid
olla
aga
ei
julge.
See on KURB. masendav. kurb veelkord. veelkord ka masendav

kahju on . ma püüan olla eriline selles mõttes

you never know, when it comes. and it comes anyway..

tunded lähevad edasi nagu kukkuvad doominokivid. raskelt kukuvad. sest löök oli raske.
ma üritan olla olemas, aga sellel hetkel on endast nii tühine, nii väike tunne. mida mina ka tean ja tunnen. seda on vähe, millest ma üldse aru saan. tõmbun eemale ja sõelun välja parimad sõnad, laused. aga välja ei julge neid öelda. sest ma tegelikult.. ei tea midagi. ma olen lihtsalt üks doominokividest, mis kukub, sest eelmine kukkus. väiksem tunne, kui liivateral ookeani põhjas

ja mina ehitan oma maja kaljule. sest see ei kõigu ka tormidega


ma veetsin aega ühe väga armsa inimesega täna.


ütle kõik ilusad asjad välja. ära jäta midagi homse peale.

ja lilled visati raudteele surema..

kallid inimesed,
miks te peate alati väsimatult tunglema ja tõuklema? miks te peate koos teiste endasugustega moodustama juba 10 minutit enne bussi saabumist rivistatud ründesalga kõnnitee serva, et olla tingimata esimesed, kes astuvad avatud ustest sisse? miks te alati olete nii egoistlikud ja ei arvesta sellega, et inimestel on õigus transpordivahendist välja ka saada? miks te tormate alati üksinda kahekohalisele istmele ja ei istu akna poole? miks te, noored, istute ja jätate vanainimesed tuge otsima postilt? miks te topite nätse tooli seljatugedele? miks te lasete bussi tagaotsas telefonist kõvasti muusikat? kõigil teate (isegi, kui see tuleb üllatusena) , ei ole samasugune maitse , nagu teil. miks te viskate alati suitsu napilt enne bussi astumist minema ja puhute ikkagi tumehalli pilve alles sees välja? miks te tallute inimeste varvastel ja ei palu andeks?

mul pole õrna aimugi, kellele see tekst on adresseeritud. ma arvan, et põhiosa moodustab lasnamäe bussiseltskond, keda ma nii sügavalt armastan ja imetlen. kuigi kui suur on võimalus, et keegi neist seda loeks? 1:68420 . aga pole viga, sest vähemalt mina sain enda rahutud mõtted välja kirjutada. et vähemalt teataks, et ma üritan mitte olla selline.
anna andeks, mees valgetes kingades, et ma sulle üleeile varbale astusin ja tõesti ei palunud vabandust. anna andeks, ma ei tahtnud.

jah, ma ei suuda ka alati nii hea olla. TÄITSA FEIL , nagu meie religiooniõpetaja ütles.


ja mõned laulud teevad tuju nii melanhoolseks, kuigi need seostuvad kõige heaga. huvitav ebakõla..

rätik üle toolileeni

keerulised mõtted tekivad vahepeal, kui üritad mõistatada ja ridade vahelt välja lugeda, mis vaevab teise inimese hinge.. sest alati tekib kartus. kartus, et sina oled midagi teinud. jälle. ja see mõte keerleb ja pöörleb oma täies hiilguses kogu aeg mõtetes, andmata rahu ja normaalsust. kuigi.. vahepeal on nagu kõik korras..?

jälle. jälle tekib selline tunne, et ma jään võlgu. sest taas on see olukord, kui minul on kõik lihtsalt liiga hästi. aga usume, et see jääbki nii, sest seekord on alustalad kindlamad. head ehitusmeistrid. me just ajaloo seminaris arutasime ühe hammurapi seaduse üle: kui maja kukub kokku ja majaperemees saab surma, siis tapetakse ka ehitusmeister. DEBIILNE. ebainimlik. ja kui peremehe poeg saab surma, siis tapetakse ehitusmeistri poeg. VEEL DEBIILSEM. veel ebainimlikum!

wanna leave but the world won't let me go

you could not swallow it
no baby you're not ready , slow down
and take the time to evolve
you could not swallow it
no baby you're not ready, slow down

brandon. flowers. uus. plaat. just. tuli.
tegelikult.. mul on nii kahju, et ma natuke pidin pettuma selles.. sest kõik the killersi laulud on olnud NII head. aga 'swallow it' ja 'crossfire' on imelised.. kõiki ma pole veel kuulanud ka. tubli brandon siiski. et tegi vähemalt kaks ülihead laulu

mulle tundub, et hing võib mitut viisi laulda. ja ometi üle nii pika aja on ta jälle õnnelik..

nii raske on teiste muresid jagada. aga samas ma tahan seda teha. öeldakse ju, et mure läheb poole vähemaks, kui seda sõbraga jagada. ja nii ongi. kui sa oled hea sõber. aga siis on raske, kui ise oled õnnelik. siiski.. ma olen nii tänulik, et ma saan olla kellegi soulmentor

vahepeal tahaks vihane olla. natuke taldrikuid vastu seina puruks lõhkuda. natuke karjuda. natuke nutta vihast. natuke peksa anda. but it's not in my nature..
kahju iseenesest