õhtud metsas

ma avastasin, et minu kalli vana-vanaisa maalid olid pandud riigikogu valgesse saali. nüüd on meil käpp seal sees! lõpuks ometi!
mwahahahaha

aga tegelikult.
on lõppemas minu projekt: nädal maal
ja ma ei taha ära minna
kohati selle tõttu, et meil ei ole veel linnas paar nädalat kütet ja keskmine õhutemperatuur toas on 12 kraadi
kohati selle pärast, et siin on lihtsalt nii hea olla. üle mõistuse hea
eriti, kui sa oled kolm pikka päeva enda sista'ga ja ei pea lauseid välja ütlema, sest ta mõistab sind paremini kui sa ise
me käisime paldiskis, kloogarannas ja metsas seenel
püüdsime 8 puravikku
ja tantsisime õhtuti soojas köögis
love my life

ma ei arva, et hetkel rohkem minu elus midagi väljapaistvat selle kõrval olekski

päevad lõpevad nii vara, sest juba kaheksa läheb pimedaks
ilus on

foto: Gudrun Heamägi

ürgmetsik

mind ajab hulluks kui ma ei suuda kõiki tundeid sõnades väljendada. sest ma ei tea kunagi, kas keegi teine tunneb samu asju. võib-olla ma olen üksinda, võib-olla ma ei saagi kunagi teada, et on kuskil on veel minusuguseid.

Clarissa Pinkola Estés "Naised, kes jooksevad huntidega"
ma pidin lausa hundijahti sellele raamatule pidama, et seda raamatukogust kätte saada enne kedagi teist. aga see oli seda tuhat korda väärt