.

peaks rohkem hoolt enda eest kandma. mitte elama ainult väljapoole, vaid rohkem sissepoole.aga ma ei kujuta ette, kuidas on võimalik neid kahte asja tasakaalu viia, sest alati oodatakse sinult nii palju. sa pead mägesid vallutama, muidu.. ei ole sa mitte keegi. sa pead ennast kõigile tõestama. sa pead olema võitleja, kes ei lõpeta hetkekski ja lõpuks kukub kurnatusest surnult maha. see on ju imelik. kas pole? mida see üldse annab, kui siin maailmas midagi vallutada? erti mitte midagi. võibolla endaga rahulolu, et "vot. nüüd panin ära . " samas öeldakse, et kui sul on unistus, jookse selle järel, kuni kätte saad. aga kui sa jooksedki terve elu ja lõpuks ei jõuagi selleni? ja ongi eluaeg raisatud. ning mis sa sellest siis saad..mitte midagi.. nii palju asju peab tegema, et ainult kõigile teistele meeldida. aga ma ikka veel õpin seda, kuidas mitte huvituda teiste arvamusest. vahet pole, mida nad mõtlevad. peaasi, et sa ise endaga rahul oled, et sa tunned, et lähed õiges suunas ja õige kiirusega.
sest kõige 'vaesemad' inimesed ongi need, kes analüüsivad iga enda liigutust ja mõtet ning kõrvutavad need teiste omadega. kui ei kattu, muudetakse ennast. ükskõik mida, et teistele meele järgi olla. see võib olla nii kurnav kui sa pead terve enda elu kontrollima teiste pilkude läbi. masendav..
ja peaaegu samasugused on need, kes ülemängivad enda elu. nad pingutavad kõigest väest, et oleksid kõige 'lahedamad', juhid, need, kelle arvamus teistele peab korda minema. nad näitavad kõike, mis on neil pinnapealne. aga sisu ei ole kunagi näha. tekib selline tunne, et see inimene ei ela kunagi läbi raskemaid/õnnelikumaid hetki rohkem kui et ta kaotab või saab mingi hinnalise asja. ma ei mõista seda. ja kui keegi teine ei nõustu tema seisukohtadega, lükatakse ta kohe minema, tehakse pihuks ja põrmuks. enesekesksed inimesed. kes ei mõista, et elus on nii palju, mida nad lihtsalt ei nõustu nägema. ei taha näha, sest see muudaks kohe elumõtet. muudaks selle nende jaoks nii keeruliseks. lihtsam on elada iseenda jaoks. iseenda huvides. vahet pole, kui palju inimesi sa "tapad" enda teel.sina oled ju kõige tähtsam.
igastahes nüüd ma üritan. proovin pühenduda rohkem teistele, inimesi rõõmustada. püüan ennast rohkem hoida. ja ma tõsiselt loodan, et tuleb välja, sest aega selle peale mõtlemiseks on nii vähe.
ciao . täna tuli diip jutt tõesti . i have to admit :}