püüdsin tähe pildile

One day soon I'll hold you like the sun holds the moon
And we will hear those planes overhead
And we won't have to be scared

ma ei saa aru, kas on või mitte. kas kasvab või kahaneb. kas on õige või vale. kas õigustatud või illusioon. kas jääv või ajutine. kas mina või keegi teine.
vaevan pead liiga palju
lootsin, et juba kevad tuleb, sest vastasmaja ees olev auto hakkas lume alt välja sulama, aga kus sa sellega. hakkab hoopis sadama.. lund.
tähed nihkuvad kogu aeg. mul on tunne, et suur vanker kukub varsti alla. where's gravity?
ma armastan seda, kui on tühi saal, klaver ja mina. kui ma kuulen, kuidas noodid ringi tantsivad ja viis kajab pimeduses. mulle meeldib põgeneda sellesse
üksindusse, sest seal olen ma õnnelik.
kui inimesed on ümber, ei ole päris sama. klaver on tagasihoidlik, ei ava enda hinge mitmele korraga. sellisest puust ehitatud.
või klaver ja trummid
seda ma ka armastan.
siis laulab klaver julgelt

Chopin'i leinamarss on üks ilus teos.
ma tahan sellest lõputust ringist ükskord välja murda. minna vastassuunas, mitte algusesse tagasi. minna sinna, kuhu mina tahan. mitte sinna, kuhu saab.

aga siia tuli mu kallis kirss, kellega me veedame öö.
see kõlas.. imelikult.
aga ilusaid unesid