homme saan ma üle pika aja ometi välja. cheers(drink to that)
ei, ära tee seda parem
täna oli üks hea päev, üle pika aja
ma ei taha vist kodu mõni nädal enam näha, kuigi kahtlustan, et sellega võib tekkida väikeseid raskusi, arvestades mu alaealisust ja peaaegu-rahatust.
ma kardan jälle hüpata enda 12-tunnisesse tööpäeva otse nädalaajasest kodusklemisest. eelmine kord oli nii räigelt raske. ega seekord vist lihtsam ei tule.
meie graafika läks virru 4. korrusele üles. avamise ajal olin haige. homme põikan läbi, vaatan, kuidas teises keskkonnas välja näeb. kindlasti midagi sensiatsioonilist. kuigi kui nüüd aus olla, tulid need väga harašolt välja.
ja kuivnõel on lihtsalt.. heaaa. täpselt see, mida ma armastan. põhjalikult läbitöötatud pinnad ja süvenemine. kuigi tušist ja sulest ei ole siiamaani ükski tehnika mööda rebinud :p
kunagi väiksena oli kunstitunnis pidevalt see situatsioon, et keegi kuulutas kõva häälega, KUI kole töö tal on. ja selle peale jooksid kõik juurde ja ohkisid, et kui ilus see on. ja autor ikka krimpsutas nina, et kuulda veel komplimente. ja seda ei esine ainult eelklassides. siiamaani. ja see on talumatu. labane. see ei kehti ka muidugi ainult kunsti kohta. aga sama hale on see minu arvates igal pool
täielik õigus on enda loomingu üle uhke olla, kui see sulle meeldib. ja kui ei meeldi, ütled, et ei ole hästi välja tulnud ja ütled siiski aitäh kõikidele, kelle arvates kena on.
ma nii kohutavalt igatsen
*
*
*
sinna lähevad need, millest ma hetkel kogu südamest puudust tunnen.
mõned tiibadest puuduvad suled, mis ei lase täielikult lendu tõusta.
.. igatsen nii, et süda valutab end ära.
No comments:
Post a Comment