ma saan ingveritee üledoosi varsti.
lihased vinguvad isegi sellise pisikese pingutuse peale, nagu klaviatuuri näppimine.
kevad on ja ei ole. on ja ei ole. on, ei ole. on vist ikka. isa läks maale, et meid haigeid kodus kadedaks teha. niisiiz me sisustame päeva erinevate ilusate blogidega, mõttetu lobisemise ja muusikaga
öö oli üks segane värk. mitte ei saanud aru, millest ja miks ma nii palju mõtlen. nagu mõttes sonimine.
james abbott mcneill whistler on üks geniaalne kunstnik.
ma tahaksin tema piltides ära eksida, istuda samas paadis salapärase mehega, hingata paksu niisket udu sisse ja vaadata kaugeid tulesid.
päike sirutub läbi kardinate minu poole. tahaks vastu sirutuda, aga jaksu pole. siiski.. varsti on suvi ja ma saan päevad läbi päikesega tantsida. ma pakin lahti enda kingad ja kleidid ja jään ootama
No comments:
Post a Comment