ma olen täis midagi uut. ma ei ole jõudnud seda veel nii põhjalikult uurida, kuid ma siiski tean, et see on seal olemas, sest südames hõõgub midagi. ma olen leidnud nii palju uusi asju, et vanad hakkavad hajuma. muutuvad tuhmimaks ja tuhmimaks ja üks hetk neid enam ei eksisteeri. aga ma teen neile värava lahti, et nad saaksid minna. sest mina neid enam ei vaja, siin südames pole enam neile vabu kohti. kõik istmed on täis. etendus võib alata.
ma ei tea, kas see on hea, aga ma olen ära harjumas nende asjadega, mis valu teevad. need ei kaeva enam südames nii sügavale. ja ma tunnen süümekaid, sest ma ju tean, et see ei ole nii. ma ei saa enam aru, kas see olen ikka mina? äkki on see mingi sissetungija. kes on tegelikult nii erinev, aga kelle salajast sissehiilimist ma ei märka. ja siis ta toimetab seal südames omapäid, paneb kanalid teistmoodi jooksma, muudab lainepikkuseid. ja üks hetk mulle tundubki, et ma ei saa neid signaale kätte, mis mulle saadetakse. või saan siiski, aga need peidetakse kuhugi taha nurka. kus nad ootavad õiget hetke, et saaks tagasi päevavalgele tulla. MA ei tea. ma EI tea. ma ei TEA. sõnarõhud väljendavad nii paljut. lisavad sarkasmi, kurbust, nõutust, ükskõiksust. naljakad asjad..
No comments:
Post a Comment