mõte-mõttest kasvab sõna-sõnast kasvab tegu.
sõna on ainult vahelüli mõtte ja teo vahel. mõttel pole erilist väärtust sõnadeta, aga samas pole sõnadel ka erilist väärtust ilma tegudeta. sõna on kõige ebakindlam neist kolmest.
mõttel on väärtus vaid sellele, kelle peas see sündinud on. kui see on seal, on see kindel. olemas.
teo väärtus võib olla väga suur, sest see ei pruugi mõjutada vaid tegijat. teo läbi sa mõistad, mida tahetakse öelda või edasi anda.
aga sõna? sõna puhul ei saa sa kunagi veenduda selle aususes või siiruses. sest sa ei tea, mis mõte seal taga on. sa ei saagi teada, sest teiste mõtteid ei näe ega kuule ning sõna pole kasvanud ka teoks.
sõnad võivad olla ilusad ja muuta palju, aga kui püsivadki ainult enda olekus ja edasiarengut ei toimu, siis tegelikult, olgem ausad, on need päris mõttetud.
kui sa loed midagi head, midagi ilusat, mis su südant puudutab, siis sa ju oled kannatamatu, et seda jagada. et teha midagi selle järgi. sa ei taha jätta seda ainult ridadeks, millest su silmad kord üle käisid. sa tahad sõnad ellu äratada. sa tahad, et nad hingaksid. et nad teeks midagi. muudaks midagi.
ma kardan sõnu. sest nende taga valitseb teadmatus.
samas on sõnad vajalikud. kui nad on vahelüliks.
kaunis kolmainsus
No comments:
Post a Comment