Friday, December 24, 2010

ajutised naeratused


mind on üksi jäetud
ja ma ei tea, kas ma olen õnnelik selle üle.
selline tunne, nagu mu hing oleks kuskil seal väljas. lendleks ja keerleks jõulude keskel. keha on siin. külmetab kergelt ja on tegevusetusest väsinud.
lund võiks hakata sadama. siis saaks end aknalauale kerra tõmmata ja vaadata lumehelveste lõputut keerlemist ja mänglemist ümber üksteise. kuni aknapiitade vahelt imbuv külm õhk ajab mu klaasi eest ära.

lumes tantsida oleks tore

tahaks ühe riide eest kiskuda. näidata, et see kõik on näitemäng. ja mitte selle heas tähenduses. võlts, pinnapealne, ülepingutatud, sisutu, tundetu. kui palju on neid, kes peavad jõule südamega? kes peavad jõule aasta läbi? mitte ei muutu nende kolme päevaga paremaks inimeseks, et siis peale seda vanas rütmis edasi joosta. see on vale. see on kahepalgeline. see on odav. ostetud, renditud, laenatud headus.

tee kolmapäevakingitusi
armasta iga päev
aita alati
siis sa imestad üks kord aastas, et inimesed on sinuga sarnased

aga nüüd ma kustutan terve valguse enda hämarast korterist. istun poolpimeduses ja kuulan lykke li'd. ning üritan pugeda enda mõtetesse ja nendest selgust saada

siiski ma loodan, et kui isegi tavaliselt on teistmoodi, siis need vähemalt kolm päeva oleksid kõigile ilusad. suva sest, et Jeesus sündis tegelikult novembri lõpus ja seitse aastat enne enda sündi

ja ma loodan, et mul on lubatud seda nii ilusat pilti kasutada.

No comments:

Post a Comment